Tarkvaralitsentside peale mõeldes ei oska ma tuua ühtki näidet, mille puhul võiks väita, et mingi teise litsentsi kasutamine selle tarkvara populaarsust või kvaliteeti oluliselt oleks muutnud. Tuleb muidugi mainida, et ma ei oska mõelda väljaspool avatud lähtekoodiga tarkvara maailma, st Linuxit kui sellist poleks ilma avatud lähtekoodita kindlasti üldse tekkinud ja samas ei tundu erinevate suletud lähtekoodiga litsentside vahel mingit praktilist erinevust olevat.
Kui suletud lähtekoodiga tarkvara kood avalikuks tehakse, on võimalik selle muutuse tulemusi hinnata, aga avatud või siis suletud lähtekoodiga litsentside ringis ei ole minu arust enam väga hästi võimalik välja tuua, kui hästi või halvasti ühe või teise litsentsi kasutamine projektile mõjub.
Avatud lähtekoodiga tarkvaraga seoses võiks siiski rääkida kolmest projektist, kus litsentsidega seoses on toimunud huvitavaid arenguid.
XFree86 vs. X.Org
XFree86 projekti põhilisi arendajaid Keith Packard oli rahulolematu selle projekti piiratud arendusmudeliga ja otsustas teha oma haruprojekti, mille peale ta XFree86 projektist välja visati. XFree86 projekt omakorda tegi väikese litsentsimuudatuse, mis sundis haruprojektide arendajaid oma lähtekoodi dokumentatsioonis XFree86 organisatsiooni reklaamima.
See pisike liigutus põhjustas lõpuks olukorra, kus Linuxi distributsioonid võtsid järgemööda XFree86 asemel kasutusele X.Org-i, mille arendajate hulgas oli aastaks 2004 ka mainitud Keith Packard. Loo moraal: üks lause litsentsis võib otsustada tarkvaraprojekti hääbumise.
IPFilter
IPFilter oli tulemüüritarkvara, mida kasutati kõigis BSD-des ja Solarises. Selle peamine autor oli Darren Reed. Mingil põhjusel arvasid IPFilteri kasutajad, et see on BSD litsentsi all, kuna see meenutas visuaalselt BSD litsentsi. OpenBSD arendajad aga avastasid hoolikal lugemisel, et kui sa IPFilteri koodis muudatusi teed, ei tohi saadud binaari levitada. Peale mõningasi äpardunud läbirääkimisi otsustasid OpenBSD arendajad nullist uue tulemüüritarkvara kirjutada. PF (Packet Filter) on tänaseks kasutuses ka teistes BSD opsüsteemides ja on oma funktsionaalsuselt IPFilterist kaugelt võimekam.
KHTML / WebKit
KHTML on veebirenderdusmootor, mis loodi KDE projekti raames Konquerori brauseris dokumentatsiooni ja veebi kuvamisel kasutamiseks. Arendust alustati 1996. aastal - kaua enne seda, kui Netscape'i lähtekood avalikustati ja Mozilla projekt tekkis. Aastaks 2003 oli KHTML nii hinnatud, et Apple võttis ta oma Safari brauseri renderdusmootoriks - aga kuna KHTML oli GPL litsentsi all, pidi ka Apple oma arendusharu lähtekoodi avalikuks jätma. Apple nimetas oma arendusharu ümber WebKitiks. Tänaseks on see peale Apple'i Safari kasutuses ka nende populaarses iPhone'is. Tänu GPL litsentsile sai ka Apple'i konkurent Nokia WebKiti kasutusele võtta. Nokia omakorda ostis hiljuti ära Qt teegi loojafirma Trolltechi ja nüüdseks on WebKit Qt osa. Uba on selles, et kuna KHTML arendus on ajast maha läinud, kolib KDE parasjagu oma veebirenderdust üle Qt standardseks osaks olevale WebKitile. Ring on täis.
No comments:
Post a Comment