Hästi disainitud tooted müüvad end ise

Nii olla ükskord öelnud Digital Equipment Corporationi (DEC) juht Ken Olsen. Veel on ta ajalukku läinud väitega (tõsi küll veidi kontekstist väljarebituga), et pole vähimatki põhjust, miks keegi peaks omale koju arvutit tahtma. Ken oli inseneri taustaga ja tema firma oli oma rikkuse kokku ajanud miniarvutite (PDP, VAX) loomisega, seega turundus ja tollal veel olematu PC turu perspektiivikus ei sobitunud ilmselt kuigi hästi ta maailmapilti. DECil oli mitmeid tooteid, mille kvaliteeti siiani heldimusega meenutatakse (näiteks OpenVMS opsüsteem). Kahjuks viisid juhtimisvead selle suure firma hauda - firma, mis omal ajal oli IBMi järel maailma suuruselt teine infotehnoloogia ettevõte (tippajal 130000 töötajat).

Lähemalt räägin DECi protsessoriperest nimega Alpha. See oli 64-bitine RISC-tüüpi protsessoriarhitektuur, mida tutvustati esmakordselt 1992. aastal. Alpha oli oma aja kohta tehnoloogiliselt väga paljulubav ja sünnist kuni 90ndate lõpuni oli ta oma arengus i386-tüüpi protsessoritest aastaid ees.
Paraku polnud sellest kõigest kasu ja tänapäeval jookseb enaikus desktop- ja serverimasinates ikkagi i386 ja nii Alpha kui ka DEC ise on tänaseks unustusehõlma vajunud.

Lugesin Alpha ebaõnnestumise põhjuste kohta üht pikka ülevaadet ja selgub, et temaga seotud turundusvõtted ja muud otsused saab ainult ühtmoodi kokku võtta: "Nii ei tehta!"

* Suhtumine, et head toodet polegi vaja reklaamida. Maailmas on paraku küllaga näiteid, kus tehniliselt hea ja halva kuid hästi turundatu konkurentsis on peale jäänud viimane.

* Ei haaratud võimaluse avanedes kinni Apple'i koostööpakkumisest ja kaotati seega potentsiaalne tee PC turule. Apple valis oma protsessoriarhitektuuriks seejärel hoopis PowerPC.

* Alpha serverid maksid umbes 2 korda sama palju kui konkurentide samaväärse arvutusvõimsusega riistvara (mis ei olnud ka kaugeltki odav).

* Klientidel soovitati opsüsteemina kasutada Windows NT-d, Digital Unixit või OpenVMSi (just selles järjekorras). Windows NT, mis oli seega antud riistvara soovituslikeim OS, oli paraku 32-bitine ja eeskätt i386 turule mõeldud. Seega oli Windows NT Alphal aeglasem, kui riistvara võimaldanuks, ja enamus rakendusi ei toiminud. Oli küll olemas emulaator, mis suutis i386 binaare NT all jooksutada, kuid seda umbes 40% jõudluskao hinnaga. Olematu oli ka draiverite tugi, kuna ükski riistvaratootja ei olnud huvitatud NT jaoks Alpha draiverite kirjutamisest. Seda veidram on, et kõige vähem soovitas DEC kasutada omaenda OpenVMS-i, mis oli NT-le arhitektuuriliseks eeskujuks ja on siiani misioonikriitilistes süsteemides kasutusel. OpenVMS oli juba 20 aastat tagasi hajusa failisüsteemiga klaster-operatsioonisüsteem, mille klastrite "uptime'id" ulatuvad üle 10 aasta, kusjuures kogu raua võib jupphaaval välja vahetada ilma, et klaster sellest restarti peaks minema.

* OpenVMS ja Digital UNIX olid kallid ja niigi luksusauto hinnaklassis Alpha-põhiste masinatega ei tahetud kumbagi neist paraku tasuta kaasa anda.

* Kuigi NetBSD ja hiljem ka teised BSD perekonna liikmed ja Linux porditi 90ndate keskel ja lõpus Alphale, ei tahtnud DEC neist midagi kuulda. Ükski neist opsüsteemidest poleks olnud jõudluse või raua toe osas NT-st või DECi enda OS-idest halvem ja neist mõne toetamine oleks seega võimaldanud eelmise puntki mõju oluliselt vähendada.